Autoärimehest eksmiljonäril jääb 10 eurot kuus kätte

Kui 2007. aastal ilmunud Äripäeva Rikaste TOPis oli Rüütmann veel 321. kohal, siis selle aasta alul kirjeldas ta Tartu maakohtule esitatud majandusliku seisundi teatises, et pere igakuine sissetulek on 840 eurot. Samal ajal on aga vältimatud püsikulutused eluasemele, transpordile ja toidule kuus kokku 830 eurot.

Rüütmann taotles riigi õigusabi kohtuvaidluses SEB pangaga, kes nõuab Rüütmannilt miljoni euro suuruse võla tasumist.

Kuid nii maakohus kui ka ringkonnakohus leidsid, et Rüütmanni taotlus tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud.

Rüütmanni ja temaga koos elava abikaasa kahekordne keskmine sissetulek oli taotlusest tulenevalt 1680 eurot. Sellest on kohtul võimalik maha arvata eluasemekulud 350 eurot ja transpordikulud 80 eurot. Seega on kahekordne sissetulek kulude mahaarvamise järel 1250 eurot.

Menetlusabi taotluse järgi töötas Rüütmann OÜs Fruitexpert SP, samuti kuulub ta Kortermaja OÜ, Royal Ace OÜ, OÜ Fruitexpert SP, MTÜ Mulgimaa Marjakasvatajad ja OÜ Rõngu Aed juhatustesse. Talle kuulub mittetulundusmaa Viljandimaal, mille väärtus teatise kohaselt on 3,4 miljonit eurot. Kinnisvara ei ole aga võimalik võõrandada, sest see on arestitud kohtutäituri poolt.

Kinnisvara ja firma jäid esitamata

Kohus leidis aga, et Rüütmann ei ole avaldanud kõiki andmeid oma sissetuleku kohta. Ta oli taotluses jätnud märkimata kolm talle kuuluvat maatulundusmaa kinnistut Viljandimaal, pindalaga kokku ligi 90 hektarit. Ka märkis kohus, et Rüütmanni abikaasa on Fruitexpert SP ainuosanik. Majandusaasta aruandest nähtuvalt oli äriühingu kasum eelmiste perioodide jaotamata kasumiga kokku 115 508 eurot.

Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal õigusteenuse eest tasuda.

Rüütmann märkis aga ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, et sissetulek 1250 eurot ei ole piisav kohtuvaidluse pidamiseks SEB pangaga. Hagile vastamiseks kuluks hinnanguliselt kuus tundi, kohtuistungitele ja istungiteks ettevalmistusele kuluks vähemalt kuus tundi ning täiendavate seisukohtade esitamiseks kuluks samuti vähemalt kuus tundi. Kui arvestada õigusteenuse keskmise turuhinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks), oleks juba nimetatud tööde eest tasutavad kulud oluliselt suuremad kui 1250 eurot, märkis Rüütmann.

Ka kinnitas ta, et ei saa juhatuse liikmena äriühingutest tulu. Samuti ei saa abikaasale kuuluva osaühingu jaotamata kasumist järeldada, et majanduslik seisund võimaldaks tal õigusteenuse eest tasuda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei andnud ükski määruskaebuses esitatud väide aga alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Keeldus kommentaaridest

Rüütmann ütles kommentaaripalve peale, et ta ei saa aru, miks peaks avalikkust huvitama, kuidas ta rahaliselt hakkama saab. „Teil pole mõtet aega selle asja peale raisata, on palju aktuaalsemaid teemasid, mida kajastada,“ arvas Rüütmann. Kohtuvaidlust SEB pangaga ei soovinud ta samuti kommenteerida.

Kohtuvaidlus SEB panga ja Rüütmanni vahel aga jätkub. Kui 2013. aasta novembris rahuldas Tartu maakohus SEB panga hagi ja mõistis Rüütmannilt välja võlgnevuse miljon eurot, siis mullu augustis tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ning saatis asja menetlusnormide rikkumise tõttu maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.

Hagi järgi tekkis võlgnevus 2007. a OÜ TR Majad ja SEB panga vahel sõlmitud võlakirjalepingu ja SEB panga ning Toomas Rüütmanni vahel sõlmitud käenduslepingu, 2007. a ASi Kommest Auto ja SEB panga vahel sõlmitud laenulepingu ja garantiilepingu ning samal aastal SEB panga ja Rüütmanni vahel sõlmitud käenduslepingute alusel.

Kriminaalasi lõpetati

Eelmise aasta jaanuaris lõpetati Rüütmanni vastu algatatud pankrotisüüteo kriminaalasi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ning Rüütmannil tuli riigikassasse tasuda 800 eurot.

Pankrotiskeemis kasutati sama tankisti, Argo Hollot, nagu Autorollo skeemis ja ka Rüütmanni abimees oli sama, kes Autorollos – advokaat Siim Roode.

Kriminaalasi Rüütmanni suhtes lõpetati Viru maakohtu 16. jaanuari määrusega kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 202 alusel, mis võimaldab kriminaalmenetluse lõpetamist avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Kriminaalmenetluse lõpetamist taotles Viru ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova ja põhjendas seda mh asjaoludega, et Rüütmann on varem kriminaalkorras karistamata ja uute tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. Samuti pole Rüütmannile etteheidetavates kuriteoepisoodides esitatud tsiviilhagi.

Rüütmanni süüdistati oma maksevõime olulises vähendamises või enda maksejõuetuks muutmises. Sündmused, mis uurimise all olid, toimusid 2008. aasta suvel.